Juliette`i Romeo de Ville
.."
"Kurja?"
"Nooh, viinatõbi ja lõbunaised vist paradiisini ei vii!"
Cosquette naeris ja jätkas koristamist.
"Aga," otsustas Juliette vastu vaielda, "ometigi oskab ta rahvast end kuulama panna!"
"Kuulama? Oh ei, mademoiselle nad vaid naeravad ta üle! Viimasel ajal on ta viimsegi
aru kaotanud..."
"Ma pole kunagi hulluga rääkinud, Cosquette...Huvitav, kuidas see käib?"
"Ja tänu jumalale, et ei ole! Teie seisuses inimesel pole sünnis neile isegi läheneda!"
Juliettet aga see manitsus ei heidutanud teda hakkas see mees huvitama.
"Räägi mulle veel, palun!"
"Kellest?"
"Ericust..."
1
"Ah mis tast ikka kõnelda! Ta näib vana, ent tegelikult pole veel kolmkümmend täiski!
Jah, Mademoiselle, seda ma ütlen, et see vale elustiil viimsegi härrasmehe logardiks
muudab!"
"Kolmkümmend? Ta on ju sama vana kui leitnant de Ville."