Julia ema ja isa olid need, kes avastasid tüdruku imelise oskuse laulmises ning sealt arenes ka laulukarjäär Juliale. Juba kaheaastane Julia, esines tantsukooli lõpuballil haldjana. Kui Julia ema, Barbara sai pianistikoha varietees aastal 1939, kohtus ta seal enda tulevase uue abikaasaga Edward (Ted) Andrewsiga. Julia ema ja isa lahutasid. Edasi elas Julia ema ning kasuisaga, kelle perekonnanime võttis ta endale ning Julia eesnime viimane täht muudeti e-ks. Kasuisa Ted hakkas Juliele laulmist õpetama, teades, et sellega võib ta tüdruku üle Inglismaa kuulsaks teha. Tüdrukul oli täielikult väljaarenenud kõri, perfektne helitunnetus ja laiaulatuslik nelja oktaviga vokaal. Pärast avastust tüdruku talendist hakkas musikaalne abielupaar Juliet koolitama ning turneedele kaasa võtma. Kui tüdruk oli seitsmene, esines ta juba laval. Madame Lilian Stiles-Allen oli mainekas estraadilaulja, kes hakkas Juliele laulutunde andma, kui tüdruk oli kaheksane
leedi". Julie kehastas Elizat kokku 2717 korda. Samuti esines 20 aastane Julie telelavastuses ,,Tuhkatriinu". 1959. aastal abiellua 24-aastane Julie enda noorpõlvekallima Tony Waltoniga, kes oli kostüümi- ja lavakunstnik. 1962. aastal sündis neile tütar Emma Katherine Walton. 1963 valmis film ,,My Fair Lady" (,,Minu veetlev leedi") (1963), kuhu Julie ei saanud rolli, kuigi oli teatrilavadel mänginud seda kordades, tema asemel valiti näitlejaks Audrey Hepburn. Walt Disney pakkus Juliele peategelase rolli filmis ,,Mary Poppins"(1964). 1965 oli ,,My Fair Lady" nomineeritud igas suuremas Oscari kategoorias, välja arvatud parim naisnäitleja kategoorias selle tõttu, et Julie Andrews oli Mary Poppinsi rolli eest selle kuldkujukese endale saanud. Näitles ,,Mary Poppinsi" kõrvalt ka Arthur Hilleri sõjavastases filmis ,,Emily amerikaniseerumine" ning Teise filmi palkas Robert Wise ta kapten von Trappi seitmele lapsele koduõpetajaks ,,Helisevas muusikas"
Talle meeldis lasta seista lastel korralikult rivis, oodates vaikselt oma järjekorda mõnes mängus, mille ta oli korraldanud. Julie sünnipäeval tahtis isa teda lollitamise pärast voodisse saata, kuid ema sekkus. See oli Julie kümnes sünnipäev ning ka viimane, mida ses majas sõpradega tähistati. 9. Sue kinkis mulle ulmeromaani. (lk 32) See oli esimene romaan, mille Jack otsast lõpuni läbi luges. Raamat meeldis talle väga ning üritas ka Juliele seda lugemiseks pakkuda, kuid Julie ei tahtnud. See riivas Jacki tundeid. Hiljem raamatut uuesti lugedes, märkas ta kui korrapärane ja puhtust armastav on raamatutegelane komandör Hunt. Jacki kirjeldatud komandör Hunt oli sarnane Jacki emaga. Ka ema soovis kõike puhtana hoida, sealhulgas ka Jacki. 10. Tema magamistoast sai maja keskpunkt. (lk 38) Jacki ema vaevles tundmatu haiguse küüsis, ning ei jõudnud lõpuks enam voodistki tõusta