Veapunktisüsteemi mudeli rakendamine ja rehabilitatsioonisüsteemi väljatöötamine (jätku-uuring)
punktihulga ja kogumiskiiruse kaudu isiku liiklusohtlikkust.
Liiklusreeglite rikkumiste punktisüsteemi on teaduslikult uuritud 1970-ndatest aastatest
alates. Teostatud empiirilistest uuringutest võib siinkohal välja tuua järgmised:
- 1973. aastal selgitati uurimistulemuste käigus, et korduvrikkujatel esineb
suurem hulk rikkumisi ning rikkumiste vaheline aeg on lühem (Otto,
Julich, Lönneker, 1973).
- 1985. aastal leiti uuringu tulemusena, et neil juhtidel, kes olid kogunud
enam kui 75% punktide maksimummäärast, esines kolm korda suurem
tõenäosus sattuda liiklusõnnetustesse, kui neil juhtidel, kelle punktihulk
oli alla 50% punktide maksimummäärast (Utzelmann, Haas, 1985).
Eelpoolnimetatud uuringud, koos mitmete teiste teaduslike uuringutega (vt. lisa 1) on
annaabi.ee 
