Peaosades särasid Vladimir Arhangelski kui Romeo ning Marina Chirkova kui Julia. Etendust saatis Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester, dirigeniks Aivo Välja. Etendusel esitati helilooja Sergei Prokofjevi nägemust William Shakespeare loomingust ,,Romeo ja Julia". Etenduse esimene vaatus algas sellega, kuidas Romeo unistas tänaval, mis alles veel ärkas. Inimesed alles kogunesid. Esimese vaatuse käigus armus Romeo jäägitult Juliasse. Kogu etendus lõppes sellega, kuidas Romeo ja Julia armastusest ja teadmatusest enesetapu tegid. Prokofjev tahtis küll õnneliku lõpuga ,,Romeo ja Julia" teha, aga sellega polnud rahul Shakespeare'i uurijad ning rääkides koreograafidega, sai Prokofjev teada, et traagilist lõppu saab etendada ka tantsus. Nii otsustas ta originaal-lõpu alles jätta. Etendusega kaasnes ka loomulikult muusika. Muusika oli kirjutatud, nagu arvata võib, etenduse autori enda poolt
ta ärkab, kuid kiri ei jõua temani. Romeo kuuleb, et Julia surnud on ja kiirustab surnukambrisse. Seal on juba Paris, toimub võitlus. Romeo tapab Parise. Nähes, et Julia ongi surnud, joob Romeo kaasavõetud mürki ja sureb. Julia ärkab üles. Näeb, et Romeo on surnud ja suurest kurbusest võtab Rome pussi ja lööb selle endale südamesse ja sureb. Teose tegelasteks on : Romeo- Montecchi suguvõsa noor, osava ja julge pärija, kes armub Juliasse. Ta oli valmis ohverdama oma elu, et olla Juliaga koos. Julia- Capuletti suguvõsa noorim järeltulija(14 aastane), kes enamasti Kes enamasti täitis vanemate käske, kuid eiras kahe suguvõsa vahelist vaenu. Armastuse nimel ohverdas oma elu Lorenzo- Kiriku õpetaja, kes väga abivalmis ja aitas noortel salaja abielluda ja oli nõus kaasa mängima plaanis, et Romeo ja Julia koos põgeneda saaksid.
Siis nad veel ei teadnud üksteise nimesidki, ning ega ka seda, et nad armusid oma pere vihavaenlastesse. Peo lõppedes ütleb Julia amm Romeole, et Julia on Capuletti. See on talle paras sokk. Romeo armastus Julia vastu on aga nii suur, et teda ei huvita nende pere vihavaen. Sama lugu on Juliaga. Romeo käib mitu korda hilja õhtul Julia aias tema akna taga rääkimas, nad korraldavad salajasi kohtumisi läbi Julia amme. Romeo räägib isa Lorenzole, et ta on Juliasse armunud ja tahab temaga abielluda. Ning see saab teoks. Nad abielluvad salaja. Samal õhtul, kui nad on abiellunud, tekib Mercutio, kes on niiöelda Montecchi klannis ja Tybalti, kes on Julia nõbu vahel võitlus. Tybalt tapab Mercutio oma mõõgaga. Tybalt kaob mõneks ajaks, ilmub Romeo. Tybalt tuleb tagasi. Seekord, tapab Romeo Tybalti. Romeo põgeneb. Ilmub vürst, kes pagendab Romeo selle teo eest Veronast välja. Julia on
Keiser käskis ka kõik kihlused ja abielud tühistada. Preester Valentin ei allunud aga korraldustele ning laulatas salaja keisri armee sõdureid ja kinkis noortele lilli. Selle eest heideti preester vangi, kus ta suri. Ta maeti St. Praxadese kirikusse 14. veebruaril 270. aastal. Teise legendi järgi oli Valentin kristlane Roomas, kus uut religiooni veel ei sallitud. Ta vahistati kristlastest märtrite abistamise eest. Vangis olles armus Valentin vangivahi pimedasse tütresse Juliasse ja andis tüdrukule tagasi silmanägemise. Kui uudis levis, otsustasid Rooma võimud Valentini pea maha võtta. 14. veebruaril hukkamispäeva hommikul olevat ta saatnud Juliale armastuskirja allkirjaga „Sinu Valentinilt.” Valentinipäeva on kõige kauem peetud inglise keelt kõnelevates maades. Inglismaal oli meestel komme 14. veebruaril või selle eelõhtul valida välja oma Valentine ning olla siis tema Valentin. Vastastikku tehti pisikesi kingitusi ja kirjutati luuletusi. Oma
Vana Capuletti keelab Tybolti tüli ärgitamast. Tybolt peab Montecchide peol viibimist teotuseks. Romeo kõnetab Juliat, võtab neiu käe ja suudleb teda huultele. Amm saadab Julia ära, kuna teda kutsutakse. Romeo saab ammelt kuulda, et Julia on Capuletti tütar. Maskid lahkuvad. Julia saab ammelt kuulda, et noormees oli Romeo Montecchi.Julia mõistab, et on armunud vaenlasesse. Teine vaatus Proloog: koor tõdeb, et Romeo endised armutundes on lämmatanud armumine Juliasse. Juliagi mõtleb ainult Romeost. I stseen: Romeo ei suuda Julia maja juurest lahkuda, ronib üle müüri ja hüppab aeda. Sõbrad muretsevad Romeo pärast, kuid teda leidmata lahkuvad. II stseen - kuulus rõdustseen /armuavalduste stseen: Romeo märkab kuuvalguses aknale ilmunud Juliat. Romeo väljenda oma ihalust ja imetlust. Romeo kuuleb Juliat temale mõeldes armusõnu sosistamas. Julia arutleb, et Montecchi nimi ei tähenda midagi, Romeo oleks sama täiuslik, kui tal oleks muu nimi.
Enamiks teenreid lahkub lahinguväljalt, kuid mõned üksikud veel jäävad. Üks nendest on meie peategelane Romeo. Ta jalutas seal oma sõbraga arutledes enda suurest armastusest Rosalindest, kui äkitselt põrkab kokku ühe perekonna teenriga. Teener kutsub neid kuninglikule peole. Romeo nõustus ja ei kahetsenud seda. Sealsamas peol suutis ta unustada Rosalinde ja armus Juliasse. Õhtu jooksul nad suudlevad ja naudivad üksteise seltskonda. Lõpuks aga on Romeo kohustatud lahkuma, ning ei jõua isegi enda armastatule enda nimegi öelda. Sellega lõppeb esimene vaatus. b. 2. vaatus Vaatus algab sellega, et Romeo on jalutab tänaval, kuni üks hetk hüppab üle aia. Aias, kus ta viibib elab tema suur armastus. Nad suhtlevad läbi akna. Lähedased otsivad Romeot taga, kuid mittekeegi ei suuda leida teda
annaabi.ee 
