ENSV kultuur
läbiminek oli välistatud. Juhatuse liikmete hulgast sai valida KL esimehe, sekretärid ja
presiidiumi. Nende valimine oli juba vähem demokraatlik - hääletamine oli lahtine ja mis
peaasi - asjasse sekkus EKP KK oma sekretäri isikus. Just tema esitas kandidaadi esimehe
kohale, kelle poolt alati hääletas suur enamik juhatuse liikmeid. Vähesed söandasid jääda
erapooletuks ja vastuhääled olid haruldased. (Ilmselt polnud tegu alati või ainult
julgusepuudusega, sest, nagu öeldud, kõigil juhatuse liikmetel oli KL liikmeskonna enamuse
toetus.)
KL juhtorganite roll oli kahepalgeline. Kahtlemata just nende kaudu püüdis ja mingil määral
ka suutis EKP oma tahet kunstnike hulgas ellu viia. Teisalt pidid KL juhid püüdma kaitsta
kunstnike ja kunsti huve, sest muidu poleks neid enam valitud. KL juhid pidid suhtlema ka
Moskvaga, eriti NSVL KL juhtkonnaga, mis nõudis laveerimist. Ka seal oli konservatiivsemaid
ja liberaalsemaid jõude