keelatud ja sealne elu oli raske tavakodanikule. Kuigi suur hulk riikidest oli üle läinud demokraatlikule valitsemisemisele, siis NSVL lootis edu saavutada kommunistliku süsteemiga. Inimesed ei tohtinud teada, mis välismaailmas toimub, et NSVL kommunistlik süsteem toimiks. Keelatud oli välismaal käimine ja välismaa raadio, televisiiori ning ajalehtede lugemine. Raamatud, ajalehed ja ajakirjad olid enne avaldamist läbi uuritud, et miski ei ohustaks NSVL mainet. Ning, kui keegi julgeski kommunistliku reziimi vastu hakata, siis rakendati väga karme meetodeid, mis pani järgmistel julgedel vastuhakkajadel jalad värisema. Vastuhakkajad vangistati ja saadeti ära Siberisse koonduslaagritesse. Veel tehti rahva eraomandid ühiseks ja kogu tehnika ja tööjõud koondati kolhoosidesse. Need inimesed, kes ei olnud nõus liituma kolhoosidega, pidid maksma kõvasti kõrgemaid makse või nende vastu võeti kasutusele karmimad karistused
rev.) see pole lahendus. Õige: konstitutsiooniline monarhia. Viljeles ka epigramme pilkav lühiluuletus. Kirjutas nii tsaarist kui tema soosijatest. Selle eest pagendati ta lõunasse. Lõpetas rahvusliku temaatikaga teose: ,,Ruslan ja Ljudmilla". See räägib Kiievi-Venemaa ajast ja kus 3 vägilast lähevad nõia poolt röövitud Ljudmillat vabastama. Ühendas kõrge ja madala luulestiili, eirates ,,õigeid" luulevorme. Puskin julgeski erineda, erinevalt teistest. Tutvus Rajevski perega. Kindralil oli palju tütreid, Puskin armus neisse kõigisse. Naiste mehed olid hilisemad dekabristid. Rändas endasi Musta mere äärde. Reisid, loodus, pereidüll rikastavad teda. Poeemid ,,Kaukasuse vang", ,,Bahtsisarai purskkaev". Eemal olles kohtas ta samasuguseid teisitimõtlejaid. Lõuna Ühing liikmed vahistati. Puskin saadeti Odessasse. Puskini arvates on rahvas orjameelne ja ei tahagi uudsust, ei väärigi, ei osata tahta
annaabi.ee 
