Küüditamine Eestis
Polnud ka asju
mida enam kohalikega vahetada, sest 100 kg kaasavõetud isiklikke asju perekonna
kohta sisaldas vaid minimaalset. Needki kaasavõetud asjad olid sageli jaamades
segamini läinud teiste pakkidega. Kalapüüdmiseks ja küttimiseks puudusid vajalikud
vahendid ning vajalik liikumisvabadus. Ei osatud ka küüditatuid kusagile tööle
rakendada, sest kohalik juhtkond ei pidanud seda enda ülesandeks. Küüditatud kuulusid
rohkem julgeolekutegelaste töövaldkonda. Igasugused muudatused toimusid küüditatute
suhtes väga aeglaselt. 1942.-1943. aastal oli Siberis ikaldus, millele järgnes ka
näljaaasta. Küüditatuid varustati toiduga kõige viimases järjekorras, seda valusamad
olid ka nende kannatused. Kõik see viis nii kaugele, et hakati varastama. Ühe peotäie
vilja varastamine võis sind juba vangilaagrisse viia. Meeleheitel emad tegid seda
teadlikult, et nende vangistamise tagajärjel satuksid nende lapsed lastekodudesse, kus