VALITSUSJUHTIDEST,KOMISJONI PRESIDENDIST JA ÜLEMKOGU PRESIDENDIST,MÄÄRAB PEAMISED ARENGUSUUNAD JA PRIORITEEDID,SEADUSANDLIKKU VÕIMU POLE); EUROOPA KONTROLLIKODA(KONTROLLIB EL-I RAHADE KORRAPÄRAST KASUTAMIST);EUROOPA KESKPANK(VASTUTAB EUROALA RAHANDUSPOLIITIKA EEST). ARTIKKEL 5 KOLLEKTIIVNE JULGEOLEK NATO-PÕHJA-ATLANDI LEPINGU ORGANISATSIOON LOODI 1949.A KOLLEKIITVSE KAITSE ORGANISATSIOON 29 LIIKMERIIKI EESTI LIITUS 29.04.2004.A, PEAMINE JULGEOLEKUTAGAJA KAITSTAKSE ÜKSTEIST VÄLISE RÜNNAKU EEST 3 PEAMIST INSTITUTSIOONI: PÕHJA-ATLANDI NÕUKOGU(KOOSNEB LIIKMESRIIKIDE ALALISTEST ESINDAJATEST NATO PEAKORTERI JUURES,KOHTUTAKSE KORRA NÄDALAS,PEAMINE ESINDAJA ON NATO PEASEKRETÄR); NATO PARLAMENTAARNE ASSAMBLEE(KOOSNEB LIIKMESRIIKIDE JA 13 ASSOTSIEERUNUD LIIKME PARLAMENDILIIKMETE ESINDAJATEST,EESMÄRK ARUTADA NATO NÕUKOGUGA ORGANISATSIOONI KAISTESTRATEEGIAID); SÕJALISED STRUKTRUURID.
a. Maaisandad nõrgenev võim: · Sisepoliitilises heitluses vajati sõjalist tuge vasallidelt, kellele tehti vastutasuks järeleandmisi. b. Vasallidest läänimehed: · Oma huvide kaitseks ühineti rüütelkondadesse vasallide seisuslikku ühingusse, mis oli igas piiskopkonnas. c. Tulutoov hansakaubandus tõstis linnade osatähtsus: · 14. saj keskpaigast korraldati linnadepäevi peamiselt kaubandusküsimuste arutamiseks. d. Ordu kui peamine Liivimaad koondav jõud ja julgeolekutagaja: · Otsis liitlasi piiskoppide vasallide ja linnade seast. · Kutsus kokku 14. saj algul esimesed Liivimaa seisuste kogunemised. e. Maapäeva teke 1421 Liivimaa seisuste iga-aastane kokkutulek: · Osavõtu õigus 4 seisusel (Riia peapiiskop koos teiste piiskoppidega, ordumeister oma kõrgametnikega, vasallid ning Riia, Tallinn ja Tartu linnad). · Igal seisusel 1 hääl ja otsus pidi olema üksmeelne. · Tegemist oli katsega luua õiguslikult korrastatud riiki.
annaabi.ee 
