Sisejulgeoleku koht Euroopa Liidu julgeolekusüsteemis2
julgeolekule. Välja on toodud näiteks sõjaline konflikti oht, välise surve oht, rahvusvaheline
terrorismioht, organiseeritud kuritegevus ja sotsiaalsed ohud. Strateegias on eraldi välja
toodud sisejulgeoleku tugevdamiseks vajalikud meetmed, seetähendab sisejulgeoleku
struktuuride süsteem ja ülesanded. Sisejulgeoleku tagamine kajastub dokumendis kui ühena
rahvusvahelist julgeolekut tagava tegevusena. (Kaitseministeerium. Eesti, NATO ja Euroopa
Liidu julgeolekustrateegiad 2005:8, 11-14, 25)
1.2 Euroopa Liidu julgeolekustrateegia
Euroopa Ülemkogus kiideti 2003. aasta detsembris heaks Euroopa julgeolekustrateegia.
Rõhuasetus ei olnud dokumendis mitte võimalikule agressioonile liikmesriikide vastu, vaid
olulisemaks peeti rohkem varjatud ohte: terrorism, massihävitusrelvade levik, piirkondlikud
konfliktid, riikide kokkuvarisemine, organiseeritud kuritegevus, küberkuritegevus, piirhaldus.
(Kaitseministeerium
annaabi.ee 
