Küüditamine
loomavagunitesse. Vagunid seisid mitu päeva jaamades, ilma et inimestele süüa või juuagi oleks antud. Isad saadeti sageli vangilaagritesse. Naised ja lapsed läksid
asumisele kaugele Siberisse. Ebainimlike tingimuste tõttu suri osa küüditatuist juba teel sihtkohta. Osa ellujäänud naistest ja lastest pääses 15 aastat hiljem kodumaale
tagasi
Korraldused ja instruktsioonid küüditamise läbiviimiseks andis Nõukogude Liidu Riikliku JulgeolekuRahvakomissariaat. Nende täitmine oli pandud kohalikele
võimumeestele. Eesti rahva küüditamistkorraldas ja juhtis "troika" (kolmik), kelle eesotsas oli ENSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi rahvakomissar Boris
Kumm ja kuhu kuulusid veel Siseasjade Rahvakomissariaadi rahvakomissar A. Murro ning Eestimaa Kommunistliku Partei esimene sekretär Karl Säre. Maakondades