Vene föderatsiooni merejõud ja julgeolekupoliitika
Venemaa vastu kasutatakse massihävitusrelvi või kui on ohustatud riigi püsima jäämine.
Eesti jaoks kõige ohtlikumaks klausliks võib pidada sõjalise jõu kasutamist oma kodanike
kaitsmiseks välisriigis, mis oli ka üks Gruusia sõja põhjenduseks. Sõja aja põhiülesandeks on
Vene Föderatsiooni ja tema liitslaste vastase agressiooni tõrjumine, vastastele kaotuste
tekitamine ning sõjategevuse lõpetamisele sundimine Venemaa huvidele vastavatel
tingimustel.3
Vene julgeolekupooliitikas on konfliktid jagatud neljaks: relvastatud konflikt, lokaalne sõda,
regionaalne sõda ja suuremõõtmeline sõda. Relvastatud konflikti sõnastatakse kui poliitiliste,
etniliste, usuliste ja territoriaalsete konfliktide kiiret ja lühiajalist lahendamist, välistades
konfliktide eskaleerumist sõjaks. Lokaalse sõja all peetakse silmas kahe või enama riigi
vahelist sõjategevust, mis baseerub territoriaalsete, majadsulike või poliitilistele huvidele.
annaabi.ee 
