Nõukogude eesti
toimuva vastu. Tänu sellele venestamispoliitika Eestis pehmenes.
Pr. 41 Vastupanu ja repressioonid
Relvastatud vastupanuliikumine
Nõukogude taaskehtestamisse suhtuti negatiivselt. Aastatel 1944-1953 oli vastupanu vormiks otsene
relvavõitlus metsavendlus. Samal ajal loodeti lääneriikide abile. Eestis puudusid
metsavendade organisatsioonid. Välisabi nad ei saanud, vajasid kohalike toetusi. Viimased
toetasid metsavendi toiduga, andsid peavarju ja jagasid informatsiooni. Rünnati julgeolekupataljone
ja hävituspataljone, tapeti nõukogude aktiviste. Samal ajal rööviti kauplusi, meiereisid ja talusid.
Nõukogude võim kasutas metsavendade vastu sõjaväe regulaarüksusi ja julgeoleku väeosi,
miilitsaüksusi ja ka kohalikke aktiviste. 1949. aastal vähendas metsavendade vastupanu oluliselt
küüditamine ja 1950 suruti vastupanuliikumine lõpuks maha. Aastate pikkune vastupanu näitas selgelt,
et eestlane ei alistu vastupanuta. Venestamise käigus kaotati hulgaliselt organisatsioone
annaabi.ee 
