Prantsuse Vabariik on Lne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, veits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on RO Julgeolekunukogu alaline liige. Prantsusmaa on poolpresidentaalne vabariik. Parlament koosneb Rahvuskogust (Assemble nationale), mis valitakse iga 5 aasta tagant Haritavat maad on Prantsusmaal 33,46% (Prantsuse Guajaanas 0,13%). Niisutatud maad on 26 000 km2, koos meretaguste aladega 26 190 km2 ja Senatist, mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. President valitakse iga 5 aasta tagant. Prantsusmaa president on praegu Nicolas Sarkozy.
Rahva enesemääramiseõigust pannakse proovile praegu Kosovos ja Abhaasias. VIII loeng ÜRO reformi kavad Peaasamblee on justkui jututuba, kus midagi ei tehtagi. On tehtud kriitikat sotsiaalsele ja majanduslikule poolele Inimõiguste Nõukogu poolt (Human Rights Council). Mõtted ja tulevikuvisioonid julgeoleku suunas liikumisel on organisatsioonidel erinevad. Vetoõigust ei saa kaotada, on soovitud JN (Julgeolekunukogu) teha rohkem legitiimseks, et kaasata sinna rohkem riike. Jutt on eelkõige Saksamaast ja Jaapanist, kes jäid välja juhtrollidest ÜRO-s, kuna kaotasid II MS. Kuid jutt ei olegi ainult nendest, kuna vastasel juhul kriitika oleks suurenenud. Plaanis on võtta Aafrika riike alalisteks riikideks. Nõukogu reformist räägitakse juba üle 10 aasta. 2003. aastal kutsus ÜRO kokku oma peasekti. Kokkusaamise eesmärgiks oli, et erinevad maailma paneelid oleksid ühendatud
annaabi.ee 
