Eesti Vabariik aastatel 1918-1940
Jaapan ning eeskätt NSV.
Eesti välispoliitika peamiseks ülesandeks oli riigi julgeoleku kindlustamine. Noore
rahvusriigi positsiooni kindlustas ka Rahvasteliidu koosseisu arvamine 1921. aastal. Nüüd
tekkis kõnealuseks Balti Liidu küsimus. 1923. aastaks selgus, et riikide erimeelsused on liialt
suured, et sellist liitu luua. Ehkki Lätiga saadi siiski sõlmiti Eesti-Läti kaitseliiduleping.
Esimene suur julgeolekukriis tabas noort Eestit 1.detsembril 1924, kui Tallinnas toimus
Moskva juhitud mässukatse. Eesti mõistis idast tulevat ohtu ning vajasid tugevamaid liitlasi
kui seda oli Läti. 1920. Aastate lõpul paranesid Eesti suhted Rootsiga. Küllalt püsivad suhted
kujunesid Eestil ka Poolaga, sest Poola oli sõjaliselt tugevam kui kõik Balti riigid kokku.
1930. aastate alguses hakkas Saksamaa Hitleri võimaletulekuga kiirelt esile tõusma.
Seetõttu rahvusline olukord kogu Euroopas pingestus
annaabi.ee 
