Lai avalikkus toetas neid nõudmisi. (Eesti ajalugu 2. M.Laur; T.Tanneberg; A. Pajur). Pleenumist: Avakõne pidas ürituse initsiaator ja Teatriliidu esimees Mikk Mikiver, tema järel kõnelesid Ignar Fjuk ja Indrek Toome. Üritusele oli kutsutud kogu ENSV juhtkond, kuid tulemata jäid nii Karl Vaino, Bruno Saul kui ka Arnold Rüütel. Etteandjad ja nende ettekanded olid kooskõlastatud EKP Keskkomitees. Kritiseeriti nõukogude süsteemi tervikuna ja Riiklikku Julgeolekukomiteed protestiaktsioonide mahasurumisel. Protestiti rahvuskultuuri arengu takistamise vastu ja analüüsiti eesti keele kasutamise probleeme ja isoleeritse põhjuseid. (T. Made; lk 104) 19. üleliidulisele parteikonverentsile saadetud deklarasioon sisaldas seitse üldise sisuga punkti (konkreetseid nõudmisi oli 19), mis soovisid: · teha muudatusi NSV Liidu konstitutsioonis, · töötada välja föderatsiooniseadus, · muuta valimissüsteemi,
loodi nii Moskvas kui liiduvabariikides vahe Ivan Karpov (1954), tema järel (1961) eestlasest pealse kahe, sise ja julgeolekuministeeriumi polkovnik August Pork. Viimane ülendati baasil uuesti üksainus siseministeerium. mõne aasta möödudes kindralmajoriks, ning Moskvas hakkas seda juhtima Lavrenti Beria, selles auastmes juhtis ta julgeolekukomiteed kelle sihiks oli julgeolekuorganite mõjukust Eestis kuni pensionileminekuni (1979). ühiskonnas veelgi tõsta. Ka liiduvabariikide Järgmisena pidas seda ametit venestunud in ühtsete siseministeeriumide etteotsa nimetati gerlane Karl Kortelainen. Eesti NSV RJK vii senised julgeolekuministrid, Eestis seega maseks esimeheks (198991) oli Rein Sillar. Moskalenko
annaabi.ee 
