selle loodusvarasid ning vältida, vähendada ja kontrollida torujuhtmetest pärinevat reostust. Riigil on seega võimalik seada tingimusi torujuhtme asukohale. [http://www.google.ee/search?hl=et&q=Nord+Stream+gaasijuhe&btnG=Google+otsing&lr=] (10.12.2007) "Roheliste" arvamus "Rohelised" on gaasitrassi projekti suhtes eitaval seisukohal. Mitte ainult keskkonnamõjude pärast, vaid nad toovad oma hoiaku põhjenduseks ka julgeolekukaalutlused. Rohelised arvavad, et see on ohtlik nii meie kui ka teiste Läänemeremaade julgeolekule. Merealuse ehitusena saab Vene-Saksa gaasijuhe olema mitmeti tülikas rajatis. Eelkõige julgeolekulistest aspektidest. Erakond Eestimaa Rohelised on väitnud, et eelkõige tuleks Euroopa riikidel, sealhulgas ka Eestil pöörata märksa rohkem tähelepanu energiasäästule ja fossiilkütuste osakaalu vähendamisele energiabilansis ning nende asendamisele taastuvkütustega. Kuna siis poleks
Valitsustevahelised teooriad (intergovernmental approaches) kerkisid esiplaanile 1960. aastatel perioodil, mida iseloomustas integratsiooni aeglustumine, natsionalistlike meeleolude tugevnemine ning suveräänsuse tähtsustamine. Valitustevaheline lähenemine on kasvanud välja sellistest suurtest rahvusvaheliste suhete koolkondadest nagu realism ja neorealism. Realistliku nägemuse kohaselt domineerivad rahvusvahelistes suhetes riikide rahvuslikud huvid ning julgeolekukaalutlused, mitte ühtekuuluvustunne. Koostöö osutub raskeks, kuna riigid ei usalda üksteist. Riigid on valmis koostööks üksnes äärmise vajaduse sunnil (väline oht), mitte aga ühiste huvide kattumise tulemusena. Euroopa ühendamise koostöö määra ja vormi määravad seega ära riikide huvid; peamised otsused langetatakse 9 valitsustevaheliste läbirääkimiste tulemusel; rahvusülesed institutsioonid on kõigest liikmesriikide huvide teenrid
annaabi.ee 
