"julgeolekugarantiidega" - 1 õppematerjal

Eesti ajalugu uusim aeg välispoliitika 1918-1939

peakorter Genfis). Eesti kuulus Rahvasteliitu 1921-1940. Eesti välispoliitika põhieesmärk 1920. ja 1930. aastatel oli kindlustada riigi iseseisvust ja julgeolekut. Eriti 1920 ndatel aastatel, mil Rahvasteliit oli alles uus nähtus maailma poliitilisel areenil, oli Eesti välispoliitika juhtide usk maailmaorganisatsiooni märkimisväärselt suur. Arvestati just Rahvasteliidu põhikirjas sisalduvate teoreetiliste julgeolekugarantiidega, kus oli lootus, et kehtestatakse selle abil kollektiivse julgeoleku süsteem. Kuid eesti nägi ka Rahvasteliidu nõrku külgi. Nähti suurriikide omavahelist võistlust ja soovi kasutada Rahvasteliitu kui ühte oma välispoliitika elluviimise vahendit. Ehkki Rahvasteliit ei suutnud kindlustada oma liikmete iseseisvust ja julgeolekut, andis liikmeks olek Eestile võimaluse osaleda maailmapoliitikas. Rahvasteliit oli üks võimalusi teadvustada maailmale iseseisva Eesti olemasolu.