V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
kelle ainus silm sealt vaikus.
Enne kui teine piiraja oma jala galeriile sai panna hüppas koletu küürakas redeli otsa
juurde, haaras oma tugevate kätega sõna lausumata mõlemast peelest kinni, lükkas need
müürist veidi eemale, vibutas pikka nõtket redelit, mis ülevalt kuni alla hulguseid täis oli, nii
et kõik ehmatusest kisama panid, ja raputas siis äkki üleinimliku jõuga selle inimkobara alla
platsile. See oli silmapilk, kus julgemategi süda seisma jäi. Eemale-lükatud redel jäi hetkeks
seisma, nagu kõheldes, kuhupoole kukkuda, siis aga vajus ta edasi, lõikas õhus hirmsa kaare,
raadiusega kaheksakümmend jalga, ning prantsatas kogu oma koormaga maha nagu
tõstesild, millel ketid on rebenenud. Tõusis tohutu needmine, siis jäi kõik vaikseks, ainult
mõned vigastatud ronisid surnute kuhja alt kaugemale.
Piirajate võiduhõisete asemel kuuldi nüüd ainult veel hädakisa ja vihast vandumist.
annaabi.ee 
