hinnad tõusid veelgi. Inimestel oli valikuvabadus ja sellega kaasnes neil ka vastutus. Kahjuks paljud inimesed ei mõtle sellele ning süüdistavad muutustes või siis näiteks hinna tõusus riiki, aga tegelikult oli see ju rahva valik. Meil kõigil on olemas sõnavabadus ja meil on õigus oma mõtteid avaldada. Internetiportaalides kasutavad aga inimesed on sõnavabadust ära ning öeldakse sõnu, mida tegelikkuses võib-olla ei julgekski öelda. Delfi portaalides on inimesed sõimanud oma valitsust või siis kasvõi mingit Eesti kuulsust, kuid ei mõelda sellele, et ühe inimese välja öeldud mõtted võivad haavata teist inimest, kelle kohta olid need sõnad mõeldud. Me kõik teame, et keegi ei saa meid kätte öeldu eest ning vangi ka ei panda, kuid kui see asi oleks võimalik, saaksid paljudki karistada. Kindlasti ei meeldi kellelegi, kui keegi räägib tema kohta halvasti, seega, tuleks mõelda
vajavad paljud inimesed ainult julgustust muutumiseks. Kui nad näevad, et keegi nende kõrval muutub, julgevad ka nemad muutuda ja oma tegelikke mõtteid näidata. Näiteks minagi, kes ma selliseid mõtteid mõlgutan, pelgan aidata näiteks võõral vanal inimesel rasket kotti kanda. See oleks ju igati ilus ja õige tegu, ometi hoiab justkui mingi valehäbi mind tagasi ja ma ei tee seda, ma justkui kardaksin juurde astuda ja oma abi pakkuda. Ka hoiab mind tagasi kartus, et tädike ei julgekski oma kotti võõra inimese kätte usaldada, kardaks sellest ilma jääda. Kui inimene aga leiab ühegi mõttekaaslase, annab see julgust ja olen kindel, et varsti leiduks kolmas, neljas, viies, ... ja saja viieski inimene, kes samu mõtteid jagaks. Ühtsuses aga peitub jõud ja juba sada viiski inimest suudaksid midagi ära teha, et paremasse homsesse jõuda. Esialgu aga tuleb uskuda, et ise paremad olles jõuame ka paremasse
annaabi.ee 
