Eesti murded I konspekt
pikad kõrged vokaalid madalduvad Q2s, nt söönü ‘söönu , oole ‘huuled’;
tärn eü – ei/öi/öü, nt keitmä ‘köitma’, löidse/lõüdse ‘leidsin’;
Q3-s pikk ü diftongistunud, nt üidmä ‘hüüdma’;
Morfoloogilised erijooned
de-sisseütlev, nt küläde ‘külla’;
ne- ja us-sõnade sissetlevas i, nt pahandusi ‘pahuksisse’, tõisi ‘ teise’;
de-lõpulised viisiadverbid, nt ennembide ‘varem’, julgede ‘julgesti’;
TA i-mitmus, nt tähtiga ‘tähtedega’;
nud-kesksõnast tuletatud vormidele liitub pöördelõpp, nt (oleme) löüdnüme ‘oleme leidnud’, (os) saanuti ‘oleksite saanud’, (olevat)
kadunuva ‘nad olevat kadunud’;
eitavas kõnes samuti pöördelõpud, nt es tuleva ‘nad ei tulnud’, ei saami ‘ me ei saa’;
demonstratiivpronoomenites lähedase ja kauge vastandus: sii ‘see’ ja nii – nee ‘need’ ning tuu ‘too’ ja nuu ‘nood’;