A. Strindberg - Preili Julie
Preili kargab püsti; Jean vahetab kuue. Läheb kõnetoru
juurde; koputab ja jääb kuulama.
Krahv nõuab saapaid ja kohvi poole tunni pärast. Julie on muserdatud. Palub, et Jean teda
käskiks tegema ükskõik mida. Et ta kuuletub nagu koer. Jean ütleb, et kui krahv käsiks tal endal
kõri läbi lõigata ss ta teeks seda jalamaid.
Päikesevalgus on nüüd langenud põrandale ja valgustab Jeani. Ta hõõrub käsi, nagu soojendaks
neid tule ääres. Võtab habemenoa ja pistab selle Juleiele pihku ning sositab talle midagi.
Julie tänab ning ütleb, et läheb nüüd puhkama. Jean ütleb, et Julie pole enam esimene, vaid
viimane.
Preili astub täis otsustavust uksest välja.
Lõpp.
annaabi.ee 
