Vallpipilli ümbritsev ringjas süvend, papillivagu. Vagu väljastpoolt ümbritsevat kõrgenenud limaskesta nimetatakse papilli valliks. Vallpapillid moodustavad tihedast sidekoelisest proopriast, mida katab sarvestumata lameepiteel. Vallpapilli külgedel asuvad epiteelis maistmiskarikad ehk - pungad. Niitpapillid (papillae filiformes) on kõige arvukamad. Nad ei sisalda maitsmispungi. 9. Jukstaglomerulaarkompleks Jukstaglomerulaarne aparaat osaleb vererõhu ja -mahu tagamisel reniini produtseerimise tõttu. Tema moodustavad: 1) macula densa (ala distaalsete vääntuubulite seintes) - kontrollib Na+ ja Cl- ioonide taset, osmootset rõhku, verevoolu distaalsetes torudes. 2) arterioolide vahel paiknevad ebakorrapärased granulaarrakud, mis paikevad glomeerulit varustavate soonte ja macula densa vahel ning omavad fagotsütoosivõimet.
uriinis). Kasutatakse raviks (nt südamepuudulikkus, neeru haigused). 4. Kusepõie talitlus. 6. Lindude erituselundite iseärasused. Lindudel on GFR rohkem muutuvam. Lindudel on vahelduv filtratsioon roomajate tüübi glomeerulis. See toimub dehüdratatsiooni korral ja vähendab GFRi. Võib olla põhjustatud arginiin vasotokiini (vasotocin) poolt – analoog imetajate arginiin vasopressiinile – toimub aferentse arteriooli konstraktsioon reptiilide tüübi nefronites, mis vähendab GFRi. Jukstaglomerulaarne aparaat on olemas, macula densa puudub/on rudimentne, tubuloglomerulaarne tagasiside ka ilmselt puudub. Lindudel ei saa kreatiniini kasutada, sest linnu neerutorukesed sekreteerivad kreatiniini, kui plasma tase on tõusnud ja saab imendada kreatiniini, kui plasma tase on tavaline. Tuubuli sekretsioon on olulisem lindudel, kui imetajatel. Proteiini lõpp-produkt imetajatel on uurea, mis eritub glomerulaarse filtratsiooni kaudu. Lindudel on proteiinide lõpp-produkt kusihape
annaabi.ee 
