Anatoomia: urogenitaal - kuse- ja suguelundid
Pärast glomeruluse läbimist
läheb veri viimasoontesse, mis hargnevad edasi kapillaarideks nefronitorukeste ümber. Kapillaaridest
kogunevad kokku veenid (sagarikuveenid, kaarveenid jne), mis lõpuks moodustavad neeruveeni.
Diurees (uriini tootmine): glomeruluse kapillaaridest väljub hulk vereplasmat, glomeruluse kapsel
suunab selle edasi nefroni torukestesse, millede sein imeb tagasi ca 99% veest ja eritab veel jääke
juurde.
Jukstaglomerulaaraparaat:
Glomeruluse juures - toomasoone, lähema torukese ja viimasoone vahel, paikneb mitu gruppi aktiivseid
rakke, mis reguleerivad vererõhku glomeruluses (ahendavad kas toomasoont või viimasoont). NB! Kui
kõik need aparaadid töötavad ühes suunas, siis on neil kokku väga suur mõju kogu organismi
vererõhule!
Neeruvaagen (pelvis renalis):
Neeruvaagen on hargnenud koti kujuline uriinitee osa, mis paikneb neeruurkes. Temasse suubuvad
kogumistorukesed neeru seest, temast algab ureeter