Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid
mõjutusi eesti keelest (nt poeg = poik). Baltisaksa keel iseloomustab pigem kõrgemat seisust.
Baltisaksa keel/ülemsks murre oli baltisakslaste diasporaa, keelekuju. See kujunes välja pärast ülemsaksa keelt 16.-18.
sajandil ülem- ja alamsaksa keelest ja kohalikust keelest (kogu Baltimaades). Seda kohapealset saksa keelt kõnelesid
baltisaksa vaimulikud ja kaupmehed. Sellest keelest on ee keelde tulnud vähe sõnu, u 50, nt opman, redel, sohver,
jukerdama. Samas on ee k ise laenanud baltisks keelde, nt sõnad Lapse, peenar, Nate. Selle murde mõju jätkus eesti keelele
siiski kuni 1939. aastani, kui sakslased lahkusid.
Lühidalt öeldes tähistab see väljend seda saksa keelt, mida kõneldi aastani 1939 praeguse Eesti ja Läti alal, vana nimega
Eesti-, Liivi- ja Kuramaal. Baltisakslaste keel oli üsna seesama saksa keel, mis Saksamaalgi, selle omapära seisnes
eelkõige sõnavaras ja häälduses
annaabi.ee 
