Mehhiko lahe merefüüsika
Missisipilisele koonusele. Sigsbi tasandik on täiuslikult sile. Juning (1962) on märganud, et see
on vist üks kõige tasandiline piirkond ookeanide põhjal. Tema gradient ei ületa 1:8000.
4. GIDROLOOGILINE TÖÖKORRALDUS
Joonis 3: Soolsus Mehhiko lahes
Veemassid. Põhiline vee sissevool Mehhiko lahes teostatud tänu Jukataania lahele, mille
kärestiku sügavus on 1500-1900m. Kärestiku sügavus paneb kindlaks suurima sügavuse, kuni
millistele Karibbea mere vee Jukataani sulglohk pääsevad sisse Mehhiko lahele. Suurim osa
välja voolatud vett liigutab põhja Atlantikale.
Veebruaris oli tehtud veepinda keskmise temperatuuri analüüs, mis näitas, et meridiaani
pikisuunas ta on 18o aga Mehhiko lahe põhja osas kuni 24o jukatani rannikul.
Mehhiko lahe keskosas veepinna soolsus on 36-36,3%o. Lääs Mehhiko lahel oli märgatud
veepinna soolsus 36,6%o. Soolsus suureneb pinnalt põhja suunas. Soolsus sõltub sademetest, jõe
äravoolust, aurumisest.
Joonis 4