Veel enam kui on oma pere, mida toita. Hinge tmbamiseks pole aega, t ja kohustused ei luba. Ning eriti hulluks kisub, kui leidub lhikondlaste seas keegi, kes ritab olemist veel raskemaks teha. Selleks sobib vga hsti vimukas leaedne. Kohe kui Eespere uus peremees Andres oma uude tallu kolib, ritab naabrimees Pearu teda sealt ve ja vimuga vlja sa. Ise aga el vanamees td teha ei armasta, priiskab ja kib laatadel, otsides vimalust end veel jukamaks ja thtsamaks teha. Tema t peale aega ei kuluta. Ning et oma muidu sna ksluisesse ellu sra tuua, joob ta end tis ja hakkab leaedse kahjuks koerusi tegema. Kui midagi muud le ei j, ka enda kahjuks, peaasi aga, et nalja saaks. Andres samal ajal aga rgab palehigis td teha, et oma talumbrusest teha liivase ja kuiva asemel viljakandev ja kasulik maa. Ta isegi ei mtle puhkamise peale. Ta elab vaid oma pere ilsa tuleviku nimel. Mida aeg sedasi, seda selgemaks saab Eespere peremehele, et Pearu ei jta
see realistlik nat��rmort 17. sajandi hollandi maalikunsti tunnusm�rke, mida iseloomustasid r�hutatud m�ngud valguse ja varjuga, esemete omavahelised m��detud perspektiivid ning lummavad peegeldused, mis k��ndisid tegelikkuse illusioonini. ****** Lucas Cranach vanem kehastab renessansiaja inimese ideaali. Ta oli ��rmiselt tegus nii maalikunstniku ja graafikuna kui ka ettev�tja ja poliitikuna. Cranachit peetakse �heks juhtivamaks kunstnikuks ning olulisemaks ja m�jukamaks loojaks 16. sajandi Saksa kunstis �ldse. Tema arvukate m�rkimisv��rsete maalide ja puul�igete seas on altarimaalid, portreed �ukondlastest ja protestantlikest reformaatoritest ning mitmed motiivid nii piiblist kui m�toloogiast tuntud naistest, olles enamasti kujutatud v�ljavenitatud aktimaalidena v�i moekalt riietatud daamidena. Lucas Cranachil oli aktiivne ateljee �pilaste ja kaast��tajatega, mis kandis
annaabi.ee 
