riistaga tehtud kontrollmõõtmiste abil. 6. Kuidas määratakse juhuviga? Juhuslikeks nimetatakse vigu, mis esinevad ühe ja sama suuruse korduval mõõtmisel ning mille suurus ja märk muutuvad ebakorrapäraselt. Juhuvea tekkimise põhjused: *mõõtja poolne eksimus, *mõõdetava suuruse ebastabiilsus. 7. Mida eeldab normaaljaotushüpotees? Normaalnjaotushüpotees lähtub eeldusest, et mõõtmise käigus tekkivate juhuvigade esinemise sagedus on seda väiksem, mida suurem on tekkinud viga. 8. Mis määrab mõõtarvu pikkuse (numbrikohtade arvu)? Mõõtarvu pikkuse määrab vea numbrikohtade arv. Mõõtarv ümardatakse sama kümnendkohani, kui viga. 9. Kuidas ümardatakse mõõteviga? Mõõtevea ümardame suurusjärgu täpsuseni. See tähendab, et viga antakse kahe numbrikohaga, kui esimene tüvenumber on üks või kaks ja ühe numbrikohaga, kui esimene tüvenumber on suurem. 10
o Arvestama peame taustasignaali, kui [S]=0, siis v=C . Kui tausta signaal sõltub substraadi kontsentratsioonist, siis on väga tülikas, peab iga [S] jaoks uuesti tausta mõõtma. Sellisel juhul c=k[S] Kordusmõõtmiste kasutamine viisakas on tulemused esitada vuntsidega ehk standardhälvetega. Süstemaatilisest veast kordusmõõtmiste abil lahti ei saa, kordusmõõtmised aitavad juhuvigade vastu. Mudel ei tohi kalduda punktidest eemale rohkem kui standardhälve, sellisel juhul pole mudel hea. Kui võrrand kirjeldab katsetulemust hästi, see ei tähenda, et meie katses kehtib mehhanism, mille järgi antud võrrand saadud vms. Eksed on need punktid, mis kalduvad keskmisest kõrvale rohkem kui +/- 2 standardhälvet, siis on pm õigus see punkt katsest välja visata (nässuläinud punktide eemaldamine).
annaabi.ee 
