Vanaaja konspekt kaartidega
paljudes tribuste, paljud vaesed aga linna omades. Kaudselt saavutasid ka siin rikkad eelise. See oli
Rooma riigi põhiline seadusandlik kord, st võttis vastu seadusi. See sulas osaliselt kokku ka plebeide
koosolekuga.
Mõlemal koosolekul on samad inimesed, Rooma kodanikud. Erinevus on selles, mis struktuurüksuste
kaupa nad hääletavad. Sama on veel see, et igal inimesel ei ole eraldi häält. Rahvakoosolekutel võtsid sõna
vaid magistraadid, mis tegi selle koosoleku väga juhutavaks. Kuni keskmine vabariigi lõpuni oli hääletamine
avalik. Rooma ühiskonna elus oli ju oluline kliendi ja patrooni omavahelised suhted.
Toimimine: Nobiilid tulid senatis kokku -> vormistatakse ettepanek -> pannakse hääletusele
rahvakoosolekule -> magistraat kannab ettepaneku ette -> rahvas hääletab, rikastel ülekaal -> ettepanek läks
pea alati läbi.
Nobiliteet ei hõlmanud kõiki rikkaid roomlasi, nad olid lihtsalt poliitiliselt aktiivsed. Senat kaugendasid end
kaubandususest ja ärist