Munajuhas 7. Mis juhtub munarakuga pärast viljastumist? Hakkab jagunema (jagunemine vegetatiivselt, umbes nädal) 8. Kuidas tagatakse see, et munarakku ei tungi mitu spermi? Pärast spremi sattumist munarakku moodustab munarakk kohe enda ümber kaitsekihi ja hakkab jagunema 9. Kaua kestab looteline areng? 36 nädalat/9 kuud 10. Millise aja jooksul pesastub rakukobar emaka seinale? 6.-8. päeval 11. Nimeta vähemalt 2 viisi vältimaks suguhaigustesse nakatumist! Kondoom, vältida juhusuhteid 12. Lootele mõjuvad/kahjustavad tegurid Bioloogilised – haigustekitajad (viirused, bakterid) Füüsikalised – kiirgused, löögid, põrutused Keemilised – ravimid, nikotiin, tubakas, narkootikumid 13. Ema ja loote vaheline ainevahetus Emalt → lootele Lootelt → emale Hapnik Süsihappegaas Toitained sh vesi Kusiaine jt jääkained
grupis leiti, et kuna HIV on Põhja-Eestis rohkem levinud, on Lõuna-Eestis turvalisem. Ka nooremate tütarlaste grupis mainiti nii Põhja-Eestit kui ka Ida-Virumaad suurema ohuga piirkondadena. Veel kord räägitakse ka eelnevalt esiletulnud teemast, et noored kardavad enam võimaliku rasestumise kui nakatumise ohu pärast Heameelt tekitas asjaolu, et 16-18-aastaste noormeeste seas tuntakse mõningast hirmu nakatumise ees – see puudutab aga eelkõige juhusuhteid. Muige tõi näole, et teises samas vanuses noormeeste fookusgrupis märgiti, et probleemiks võib osutuda võimalus kellegi käest tappa saada. Tegelikkuses pole asi nii katastroofiline kui esmapilgu võib tunduda. Juba vanemas fookusgrupis tõdeti, et nende jaoks teeb vahekorra turvaliseks partneri usaldamine ning ohutu keskkond. Leitakse, et juhusuhtes on ainsaks turvaseksi vahendiks kondoom, püsisuhtes võib
Peategelane Jake ja Brett, nad armastasid üksteist väga, kuid Brett ei saanud olla koos mehega, kes ei paku talle füüsilist rahuldust, Bretti väga häiris Jake puue, mis oli ka peamine põhjus, miks nad koos olla ei saanud. Samuti oli Brett abielus ka Inglise krahviga, aga nende vahel oli kõik läbi, aga siiski oli Brett kihlatud Michael Campellga, aga see oli väiksem põhjus, miks Jake ja Brett ei saanud koos olla- Brett oli kaunitar, kellel oli ka selle suhte ajal juhusuhteid teistega. Robert ja Frances- Robert oli küll naisele väga tänulik ja võlgnes talle palju, kuid too ei suutnud vastata naise tunnetele, kuna ta lihtsalt ei armastanud teda. Naine küll lootis, et nad abielluvad, kuid mees seda ei soovinud ja naine halvustas meest avalikult, kuid mees võttis seda suhteliselt rahuliku südamega. Brett ja Romero- mõlemad armastasid üksteist, Brett hoolitses mehe eest, kui too peksti Roberti poolt läbi, ta veetis mehega niipalju koos kui võimalik
Peategelane Jake ja Brett, nad armastasid üksteist väga, kuid Brett ei saanud olla koos mehega, kes ei paku talle füüsilist rahuldust, Bretti väga häiris Jake puue, mis oli ka peamine põhjus, miks nad koos olla ei saanud. Samuti oli Brett abielus ka Inglise krahviga, aga nende vahel oli kõik läbi, aga siiski oli Brett kihlatud Michael Campellga, aga see oli väiksem põhjus, miks Jake ja Brett ei saanud koos olla- Brett oli kaunitar, kellel oli ka selle suhte ajal juhusuhteid teistega. Robert ja Frances- Robert oli küll naisele väga tänulik ja võlgnes talle palju, kuid too ei suutnud vastata naise tunnetele, kuna ta lihtsalt ei armastanud teda. Naine küll lootis, et nad abielluvad, kuid mees seda ei soovinud ja naine halvustas meest avalikult, kuid mees võttis seda suhteliselt rahuliku südamega. Brett ja Romero- mõlemad armastasid üksteist, Brett hoolitses mehe eest, kui too peksti Roberti poolt läbi, ta veetis mehega niipalju koos kui võimalik
3 teadlikud oma nakatumisest. Kui Eestis on hinnanguliselt umbes 10 000 HIV positiivset, siis järelikult ca 30% ei ole oma nakkusest teadlikud. Samasugune olukord valitseb enamuses Euroopa riikides. Üle-eestilise noorteuurimuse kohaselt on 14-15-aastastest noortest vahekorras olnud viiendik ning 16-18-aastastest pooled. Teismeliseas on vahekorra kogemusega noortel rohkem seksuaalpartnereid ja juhusuhteid kui täiskasvanutel (vt Lõhmus ja Trummal 2007), kuid väärtushinnangud ja hoiakud on alles kujunemisjärgus (Trummal:2008). Eestis peab suhtumine HIV- testimisse muutuma. Oluline on kõikide tervishoiuasutustesse pöörduvate isikute rutiinne kontrollimine HIV-ile. Samal ajal on vajalik jätkata aktiivset testimist kõrge riski rühmades. Rahvusvaheliste juhiste (Centers for Disase Control, CDC) kohaselt tuleb