Osoonikihi olukord ja seda mõjutavad tegurid
Kuna 2/3 mõõtetulemustest jäi normi piiridesse, siis ei saa veel osooniaugust rääkida.
E.Kyrö(1993) andmeil on teatud aastaaegadel, eriti sügisel ja talvel, 1992 aastal mõõdetud isegi
keskmisest palju suuremat osooni hulka osoonikihis. Teisalt on kevadkuudel mõõdetud mitmeid
suuri osooni vähenemisi. "Viimaste aastate keskmised kevadised osooniarvud on peamiselt jäänud
pikaajalisest keskmisest allapoole"(Kyrö 1993, lk. 7) Kuigi praegused kõikumised on peamiselt
tingitud juhusllike ilmatüüpide vaheldumisest , ei saa välja jätta võimalust, et Sodankylä kevadised
mõõtmisandmed näitavad osooniaugu algstaadiumi. Eriti väikseid osoonikihi paksusi mõõdeti 1992
ja 1993 aasta alguses. Halvimatel päevadel oli osoonikihi paksus kuni 30-40% normaalsest õhem.
Kevadtalvisel perioodil samasuguseid või veel suuremaid osoonikihi õhenemisi täheldatud ka mujal
Põhja Euroopas. 1993 aasta veebruaris langes õhu osoonisisaldus Soome kohal rekordiliselt
annaabi.ee 
