Uimastid
kogemuseks. See ei pruugi veel aga meelemürgist loobumist tähendada, sest
proovimine ei olnud ju eriti ammu. Need kooliõpilased aga, kes on narkootikume juba
rohkem kui korra kasutanud, püüavad "pilvekaifi" enamasti kord kuus või pisut
harvem.
"KAUP" sõbralt või diilerit
Küllaltki murettekivateks võib lugeda küsitlusest ilmnenud tõika, et viiendik õpilastest
hangib narkootikume kindlalt müüjalt - diilerit - mitte aga juhupakkujatelt. 40%
vastanuid varustab aga meelemürgiga mõni sõber, kes ei käi samas koolis.
Sellest võib järeldada, et narkootikumide levitamine kooliõpilaste seas on küllaltki
süsteemne tegevus. Igasuguse süsteemi vastu võitlemine on aga teatavasti alati
raske, ka suudab süsteem "toota" märksa rohkem ohvreid, kui neid lihtsalt juhuse
tahtel sünniks.
15-17-aastased uudishimust, põnevusest või mingil muul põhjusel esmakordselt
narkootikumi proovinud noored on potentsiaalsed narkomaanid