K�netegevuse ps�hholoogia
määratletakse keelt kui akustilist-artikulatoorsete märkide süsteemi(produtseeritakse
artikulatoorselt,tajutakse akustiliselt).
Häälikanalüüs- kirjutamistoimingu osatoiming eermärgiga eristada/ära tunda sõnas häälikuid
ja määrata nende järjekord.
Kõne- on kõnevõime realiseerimine,keele kui vahendi kasutamine. Kõne eelduseks on
kõneleja ja kuulaja(lugeja ja kirjutaja) kõnevõime ja mingi keele süsteem. Võgotski järgi on
kõne mõtte formeerimine ja formuleerimine, s.t. juhundamine ja sõnastamine keele abil.
Kõnetakt- keeledidaktika seisukohalt on kõnetakti tähtsus keeles järgmine: hääldamist
harjutades on peamiseks hääldusüksuseks kõnetakt. Kõnetakt on näiteks ühesilbiline sõna,
mida rohkemateks silpideks sõna jaguneb(mida pikem on), seda rohkem kõnetakte on sõnas.
Kõnetakt on keele väikseim rütmiüksus,algab rõhulise silbiaga ja võib koosneda 1-3 silbist.
Ütlus- on väikseim suhtlemisüksus,teda iseloomustab mõtte terviklikkus