Terased
jämedastruktuurne. Järelikult saate terase haprama. Kui on peeneteraline austeniit, siis on ka
tekkiv martensiit peenelibleline. Sellega me mõjutame martensiidi sitkust.
Terased me liigitame kahte suurde gruppi:
Süsinikterased ehk terased, mis sisaldavad ainult tavalisandeid Mn ja Si. Juhulisanditena
võivad sisaldada ka neid, mis legeerivate elementidena muidu on Cr, Ni, Ti jne. Kui neid on
kuni 0,3%, loetakse neid juhulisanditeks.
Legeerivaks elemendiks said Cr ja Ni alates 0,5%. Kui võtta Ti ja V, siis need saavad
legeerivaks elemendiks 0,1% alates. Jämedalt Si ja Mn on 1 %-ni juhulisandid, aga hiljem me
näeme, et on siin teatud erandeid. Näiteks Mn-ga legeeritud terased (vedruterased näiteks) on
toodud süsinikteraste alla. Tegelikult need võiks olla legeerterased, aga see tähendab, et alates
1,8% on Mn-ga on teras legeerteraste alla paigutatud. See on nüüd liigitus keemilise koostise
järgi.