Pronksiaeg Eestis
Skandinaaviapärane on ka siinne kalmetüüp kivikirstkalme.
Pronksiajal on võetud läänemeresoome keeltesse ka arvukalt germaani laensõnu. Nähtavasti
põhjustas seda elav kaubandus Eesti kindlustatud asulate ja Skandinaavia võimukeskuste vahel.
Läänest on tulnud metall ja luksuskaubad, Eesti alalt läände on võidud viia hülgetraani,
karusnahku, mett või muid küttimise-koriluse tooteid. Enamus pronksiaja muististest paikneb
Eesti rannikupiirkonnas. Sisemaalt teatakse lisaks juhuleidudele vaid üksikuid kinnismuistiseid.
Kindlasti elati ka Kesk- ja Lõuna-Eestis, kuid seal ei olnud tollal kombeks matta surnuid
kivikalmetesse. On arvatud, et sisemaal oli pronksiajal küttimise ja koriluse osakaal majanduses
suurem kui rannikualadel.
KOKKUVÕTE
Eesti pronksiaega iseloomustab karjakasvatuse, põllumajanduse, ehitustegevuse ning
kaubavahetuse hoogsam areng. See võimaldas kindlustada ennast, oma peret ja kogukonda
aastaringse liha ja põllusaadustega
annaabi.ee 
