"juhtviljaks" - 1 õppematerjal

Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus

Hiljem veekogud soostusid. Nõudega koos sageli looma- ja inimluud. Samadelt niisketelt aladelt leitud ka neoliitilisi kivikirveid ning puidust struktuure. Tolleaegne keraamika oli peene töötlusega. Algul peekrikujulised, S-kujulise profiiliga. Ornamendiks kammtempli read v lühikesed sooned serval. Erinevused asulate ja kalmete keraamika vahel. Kalmetes palju jalaga peekreid, kogu nõu pind ornamenteeritud. Savikettad, vahel ornamenteeritud ­ praadimisplaadid v voodisoojendajad. Juhtviljaks Taanis nisu. Loomadest: sead, vähem lambad, kitsed, veised. Jätkuvalt jaht, kalapüük, korilus. Sotsiaalselt erinevad ühiskonnakihid. Kellpeekerkultuurile (u 2900­2000/1900 eKr) andsid nime savinõud ­ kellakujulised peekrid. Mitmetahuline kultuur, sai alguse neoliitikumis ja ulatub lõpuga varasesse pronksiaega. Kellpeekreid on leitud väga suures osas Euroopast Doonau keskjooksust kuni Ibeeria poolsaareni, aga ka Iirimaalt, Suurbritanniast ja Taanist kuni Sitsiilia ja Põhja-Aafrikani