EESTI LOODUSKIRJANDUSE LUGU
maa metsajärvedest (vt Tammsaare 1988a).
Eesti looduskirjanduse lugu 251
huvitavaid rännukirjeldusi sisaldab kirjaniku ja keeleteadlase Villem
Ridala "Ringi mööda kodumaad" (1921), mis jutustab autori ja kahe neiu
suvisest retkest marsruudil Tallinn – Viru rand – Lõuna-Eesti – Petseri –
Viljandi – Haapsalu. Kirjeldatakse läbitud maastikke ja linnu, pöörates
aeg-ajalt tähelepanu ka kohalikule kultuurile ja oma reisiseltskonna
juhtumustele.
Analoogseid reisikirju avaldas 1920.–1930. aastatel Jüri Parijõgi. Tema
jaoks on oluline inimese ja maastiku kooslus, kultuuriline kompleks,
mille mõistmist ta püüab saavutada, suheldes selle paikkonna elanikega,
kus ta reisib. Ilmekaks näiteks on 1937. aastal ilmunud "Alutaguse met-
sades. Matkamälestusi" sarjas "Looduse kuldraamat" (Parijõgi 1937).
Parijõgi viljeleb publitsistlikku stiili ja tema teostes leiame dialoogi roh-
kem kui ühelgi teisel looduskirjanikul