Inimesele meeldib otsida seletusi olnule. Kuidas ja miks miski või keegi tekkis, arenes. See seletabki asjaolu, mispärast on igal rahval ning religioonil omad nägemused maailma ning selle elusolendite ja paikade tekke kirjeldustega. Tutvudes lähemalt ükskõik, millise religiooniga, puutume peaaegu alati kokku maailma, inimeste ja loomade, veekogude, saarte, pinnavormide ja muu sarnase tekkelugudega, üleloomulike võimete ja juhtumustega, kangelastega ja heerostega, ühesõnaga müütide ja muistenditega. Ent inimene, ka ateist, kelleks paljud eestlased end peavad, ei saa elada uskumata. Millessegi peab inimene uskuma. Igal ajal on omad müüdid. Nii püüab Lennart Meri tuua "Hõbevalges" meieni muistsete eestlaste maailma ning taarausu põhjused ja alustalad, sidudes neid Kaali meteoriidiga, ühtlasi kõrvutades neid ka Skandinaavia uskumustega. Nõnda uurib Graham Hancock oma raamatus "Jumalate jäljed" Lõuna-Ameerika
1890. aastate algul kujunes Sibelius soome erksamate kultuuritegelaste tuumiku juhtivaks liikmeks. Neil aastail kirjutas ta palju ja väga erinevais zanreis: romansse, klaveripalu, koorilaule, sümfoonilisi teoseid jm. 8 1896.a. valminud "Neli legendi sümfooniaorkestrile" on seotud eepose kõige elurõõmsama ja julgema kangelase Lemminkäise iselaadsete juhtumustega. "Tuonela luik" on Sibeliuse kõige lühem sümfooniline poeem. Vaatamata sellele, et süidi esiettekanne Helsingis oli seotud muusikakriitikute ja orkestrantide tugeva vastuseisuga, sai teos välismaal kiiresti populaarseks. 1897.a. määrati Sibeliusele alaline riiklik stipendium. See võimaldas loobuda pedagoogilisest tööst ja pühenduda senisest enam loomingule. 34- aastane helilooja võis asuda täie pingega esimese sümfoonia kirjutamisele.
annaabi.ee 
