aset leida. • Eisenhardt (1989): uuringuks sobivad juhtumid, mille uurimine : – Täiendab uusi teoreetilisi kontseptsioone – Täpsustab olemasolevaid ja tunnustatud teooriaid – Vastanduvad uuritavas nähtuses varem uuritud juhtumitele – Kordavad varem uuritud juhtumeid Üldistatud eesmärgipüstitused juhtumiuuringus (Hartley, 2006): – Avastuslik uurimus (exploratory research) – Kirjeldav uurimus (descriptive research) – Selgitav uurimus (explonatory research) Juhtumiuuringule kui strateegiale on sobilikud “kuidas” ja “miks” tüüpi uurimisküsimused • Analüüsiüksuse määramine eeldab arusaamist sellest, mida käsitletakse juhtumina • Analüüsiüksus tähendab vastust küsimusele: mille mõõtmisele ja analüüsimisele keskendutakse Põhimõtted, mida tuleb arvestada juhtumiuuringus andmete kogumisel: • Järgida tõendite keti põhimõtet: uurimisaruandes esitatud materjalid peavad olema samad, mis koguti uurimise käigus
kasulik juhul, kui tahetaks aru saada esialgsetest uurimisküsimustest, abiks on ka konteksti ja uuritava nähtuse vahelistest varasemaid uuringuid käsitlev kirjandus vastastikustest seostest ja mõjudest · Analüüsiüksuse määramine eeldab arusaamist sellest, mida käsitletakse · Juhtumiuuringule kui strateegiale on juhtumina sobilikud "kuidas" ja "miks" tüüpi · Analüüsiüksus tähendab vastust küsimusele: uurimisküsimused mille mõõtmisele ja analüüsimisele (Tepp) keskendutakse (Tepp)