Käitumine klassiruumis, Bill Rogers
(Robertson 1997: 75)
tähenduslikult osaleda selles, mida me õpetada püüame (vt juhtumikirjeldust lk 135-139).
Kui näiteks õpetaja tavatseb seista klassi ees õpetatava suhtes huvitul või isegi tülpinud ilmel; • Olge alati valmis järelkohtumisteks õpilastega või tugiprotsessiks probleemide puhul,
kui ta pole tunnile kavandanud selget juhtteemat ega mõningaid peamisi sihte ja ülesandeid; mis on tähtsad, nagu näiteks mure õpilase õppimise ja töö pärast, mure käitumise pärast
kui ta ei kasuta mingeid visuaalseid abivahendeid ega seo juhtteemat mõne kõigile ühise või vajadus kohaldada asjakohaseid tagajärgi (alates lk 147). Nagu igasuguse klassivälise