Langevateraskustegarullid: Rull koosneb kahest omavahed traaversitega ühendatud keeviskettast. Mõlema ketta külge on keevitatud poolteljed, mis toetuvad veere-laagritele raamitappidel. Raskused liiguvad rullidel mööda tappidele kinnitatud kopeere. Kopeer on liikumatu ning ,tal on diametraalne soon, kuhu teatud hetkel satub raskuse rull. Raskuse langemist suunavad ka diametraalsooned ketaste sisekülgedel. Kettasoonte otstes on amortisaatortõki- sed, mis ei lase raskust juhtsoonest välja langeda. Põhiraam 6 toetub oma liikumatute tappidga rullike-tastele ning traktori liikumatule tiislile 1 sadullaagri 3 abil. Viimane saab liikuda kahel tasandil. Rõht-tasandil on sadullaager ja raam omavahel ühendatud kahe pöördesilindriga 2. Rulli ühe täispöörde ajal teeb iga raskus kaks lööki. Löögijõud oleneb kopeeri asendist (ennetusnur-gast), mida seatakse tõmmitsatega 4. Raskuste viimine tööasendist
Kliistrid on purgimääretest pehmemad, seetõttu võib lahtine lumi tungida neisse kui suuskadega seista paigal. Pidamise määrimine kliistritega 1. Puhasta suusapõhja pidamisala. Kliistreid kasutades on see ala tavaliselt lühem kui purgimäärdeid kasutades. 2. Karesta pidamisala lihvpaberiga (karedus 80-120) 3. Soojenda kliistrituubi soojapuhuriga. Soe kliister on vedelam ja teda on palju kergem käsitleda. 4. Pigista tuubist põhjakliistrit pidamisalale, mõlemale poole talla juhtsoonest. 5.Tasanda määrdekorgiga või sõrmega hõõrudes. 6.Vajaduse korral puhasta soon ja suusa küljed kliistrist. 7. Kata põhjakliister ilmastikule vastava põhikliistriga ning tasand korgiga 18 8. Lase suuskadel täielikult jahtuda välisõhu temperatuurini. 9. Määra võimalik pindamise vajadus. Vali kasutatav toode ja kanna pindaine kliistri peale vastavalt juhistele. TÄHELEPANU! Valmis kliistripinda ei tohi käega puutuda. Start - põhikliistrid - punane, märjale lumele
annaabi.ee 
