mis toob selle ala vallutatud riigile suurt kasu. 13.saj toimus Eesti alade jagamine, sakslastele jäi ordu valdus mis hõivas suuremat osa eesti ala, taanlastele aga PõhjaEesti, siis jagunes veel saarelääne ja Tartu piiskopkondadeks,Muistse vabadusvõitluse valitsejad viisid Eesti Euroopa kultuuri ruumi ja arendasid sõjaväetehnikat, ning parandasid ka maakondlike suhteid. Eesti rahvaks muutus ühtsemaks. Tolle aegse valitsejad kehtestasid eestlastele makse, olukorda juhtsid aadlikud, kes olid baltisaksa päritoluga. Eesti ala valitsejad suurendasid talurahva sotsiaalse liigenduse. Iga sotsiaalne liigenduspidi täitma oma kohustusi mis valitsejad on nõudnud, kes rikus seadust see sai karistada. Siinse rahvale selline valitsemine ei meeldinud,aga aadlikele meeldis selline valitsemise kord. Ma arvan, et vaatamata sellele , et eestid on valitsenud paljud riigid on see toonud eestile rohkem kasu kui kahju,kuna tänu
kasutada ja kaitses teda kohtus, klient saatis patrooni sõjaretkedel, huvidest lähtuvalt, seadusandlus sai alguse kaheteistkümne tahvli kandis koormisi, hääletas patrooni soovi järgi. Rikad roomlased olid seadusest, kujunes tohutu seaduste kogum; õigust tuli mõista mitte ühiskonnas mõjukad tänu oma klientidele. kohtuniku sisetunde järgi vaid rangelt seaduste järgi, välditi liigselt Rooma vabariigi valitsemine: riiki juhtsid magistraadid ja senat karme karistusi. Hakati tähelepanu pöörama seaduste aristokraatia; ühtset rahvakoosolekut polnud, eritüübilistel ühtlustamisele, kerkisid esile juristid; nendest seadustest lähtuti koosolekutel piirduti senati ja magistraatide ettepanekute Euroopas ka kesk- ja uusajal ning paljud põhimõtted kehtivad heakskiitmisega. tänapäevani.