Osade inimeste jaoks iseseisvalt elu juhtimine on olukord, milleni nad oma eluaja jooksul ei pruugi jõudagi. Minu arvates peaksid kõik inimesed, kellel võimalus, suutma oma elu elada ilma teistest sõltumata. Teistest sõltumatus eeldab seda, et inimene on endale seadnud kindlad sihid ja ta teab, kuidas peaks nende poole püüdlema. Kindlate eesmärkidega inimestel ei teki probleeme enda elu juhtimisega. Kui sellest jääb veel väheks, leiavad osad võimekamad ennast juhtrollist, mis suunab neid ka teiste elusid juhtima. Inimesed, kes lasevad enda elu teistel mõjutada on tihti sõltumatud oma eeskujuks olevatest juhtidest. Nad peavad oma elu üles seadma vastavalt juhile ning sellega nende enda soovid ja tahtmised võivad tahaplaanile jääda. Siinkohal saab näiteks tuua novelli „Popi ja Huhuu“, kus Popi täielikult sõltus Isandast, kellega tal juhtus olema hea elu. Sellise elu puhul polnud tal
kaitsta olemasolevat süsteemi väljakutsuja eest mikrotasand – multilateraalne; eeldab väga hästi määratletud RV suhete keskkonda; kas see alati annab parima tulemuse? hiljem on proovitud kahte asja kokku panna, saades tuge suurtelt neoliberaalsetelt mõtlejatelt – siis saab rääkida hegemoonilisest juhtrollist (Keohane oma režiimiteooriaga). o Milline võiks sellises olukorras välja näha tulevikumaailm? Wiener arvab, et autoritaarsed põhimõtted uude maailma ei sobi. Ta hindab kõrgelt Wilsoni 14 punkti. Pigem moraalne autoriteet, seetõttu arvabki Wiener, et uus maailmakord on ÜRO poolt juhitav (moraalse jõuna). Juhtroll saabki olema ainult mikrotasandil, mitte ÜRO kui mikrotasandi juhtija.
annaabi.ee 
