mootori nronretrcįikorrrperrsatsiooni (torque boost)' dünaanrilise ja vahel ka siserrclsignaalide otstarve. Šätt.pu.on eetrite oļetrruse pareInaks lnõistnriseks otr jõu- ja juhtalrelate vä1ised ühendused' loonistel 5.5 ja 5.6 nūdatucļ nruunduri Sagedussäįe r C-0* antakse juhtpuldilt kohttalitļuses Jrrhtptlldiļt sisestata'u'sagedussäte nrõ]utab vaļretult ajami toõcl. Sageduse valik įoiirlub etratilasti inlircnlent ja dekrenlent ĮiĮi*ia.g, õ; ģ sug.aussätet įab ette ancla ka nruunduriga įilretrdat-ttd potentsiomeetrilt,
kiirendus. Mootori mähiseid toidetakse pooljuhtmuundurist, mis sisaldab ajami tööks vajalikke elektriliste suuruste (pinge u, voolu i, sageduse f) andureid. Kõik mootori olekut iseloomustavad signaalid edastatakse sisendmuundurite kaudu kahendarvudena juhtraali. Ajami juhtfunktsioonid realiseeritakse raali salvestatud programmide abil, kusjuures nende täitmisel arvestatakse välisseadmetelt, teistelt juhtraalidelt, tehnoloogiaseadmetelt, operaatori juhtpuldilt jne saabuvaid signaale. Juhtraal väljastab juhtsõna toitemuunduri tüürplokile, mis kujutab endast samuti signaalimuundurit, muundades kahendkoodis juhtsõna nõutava sagedusega, harvendusega ja faaside arvuga impulsspingeks. Viimast kasutatakse jõumuunduri tüürimiseks. Sõltuvalt tüürpingest kujunevad välja voolud mootori mähistes ning mehaanilised suurused võllil. Märkigem, et joonisel näidatud plokkskeem ei kajasta ajami juhtimissüsteemi talitlust, mis sõltub juhtraali mällu