Platon
,,võrdsuse omaette" olemasolu,s.t. võrdsuse ,,idee" olemasolu,mis pole tunnetatav
meeltega,vaid mõistusega.
Idee mõistesse koondub Platonil see,mis teeb ,,ideest":
1)asjade olemise,omaduste ja suhete põhjuse(aitia) või allika; 2)näidise(paradeigma),mida
demiurg asjade maailma loomisel silmas peab; 3)eesmärgi(telos),mille kui kõrgema hüve
poole kõik eksisteeriv püüdleb.
Nimetatud tähenduses pole Platoni ideede mite olemine ise,vaid olemisele vastav olemise
mõiste,kavatsus,juhtprintssip,mõte jms.
Platonil endal seisid esiplaanil sõna ,,idee"(eespool antud mõttes) ontoloogiline ja
teleoloogiline tähendus.Ent kuna Platoni veendumuse järgi-olemise liikide erinevusele
rangelt vastab olemisele suunatud tunnetuse liikide erinevus,siis vastab tunnetuslikus plaanis
,,ideele",s.t. tõeliselt olevale olemisele selle olemise mõiste.
Olemise ja selle olemuste tunnetamise plaanis nimetas Platon mõisteid kui ideid,mis kuulusid
ühenimelistele asjadele,"sugudeks" ja ,,liikideks"