Sise- ja välispoliitika Eesti Vabariigi ajal
sõlmimine. 3) suhted Lätiga piiriküsimus, mille kulminatsiooniks oli 20nda a märtsis peaaegu
sõja puhkemine. Mõlemad tahtsid Heinsatet, Valgat ja Ruhnut. Lepiti kokku, et Heinaste ja 1/3
Valgast Lätile, ülejäänu Valgast Eestile. 4) Balti liidu loomise küsimus kuhu oleks pidanud
kuuluma Eesti, Läti, Leedu, Soome, Poola, aga ei tulnud midagi välja osapooolte omavah konfl
tõttu. Soome orient rohkem Sksle, ülejäänud Ing, Poola püüdis haarata juhtpositisoone.
Majandussidemed omavahel hästi nõrgad.
30NDAD AASTAD - põhiprobl 1) välispoliitilise orientatsiooni küsimus 20ndatel ja 30ndate
alguses Ing orientatsioon. Kui kasvas Sks osatähtsus tugevnes saksa mõju, mida eriti soodustas
1935 a Saksamaa ja Inglismaa mereväe kokkulepe, millega Läänemeri Sksmaa mõjusfääri. 1939
sõlmiti mittekallaletungi leping Saksamaaga. 2) Uus Balti liidu idee suur liit jäi sõlmimata, kuna
nurjusid idapakti läbirääkimised
annaabi.ee 
