Kunsti ajalugu
mlemal pool on lvi kujutis.
Mükeene linnuste (linnuslosside) plaan oli aga välja kujunenud hoopis teistest phimtetest
lähtudes kui kreeka paleed. Juba oma keskmiselt 70-80 m suuruse pindala (5600 m 2)
moodustasid nad ainult veerandi Knossose paleest. Ka oli mükeene paleede phiplaanis kinni
peetud regulaarsuse phimttest(Tirnysi linnuse plaanis vib küll leida sarnasust knossose
hiigelpaleega, korrapärasus aga on siingi olnud üheks juhtmtteks), vastupidiselt kreeta
paleedele paiknesid mükeene linnuste töökojad, haldusruumid jm. otsesest linnusekompleksist
väljaspool, nn. all-linnas. Mükeene linnuslosside tuumaks oli aga lunasse orienteeritud 1-3
ruumiline megaron, mille kahesambalisele portikusele järgnes eeskoda, selle taga aga paiknes
nelja sambaga kolderuum. Seinad olid kaunistatud freskotehnikas friisidega. Mükeene
megaroni lihtsates ja selgetes vormides aimub hilisemate kreeka templite eeskuju.