Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus
19
töötlemine. Wagner taotles ooperis sümfooniale iseloomulikku sümfoonilist arendust (ka see
iseloomustab Wagneri muusikadraamat). Motiivide kude e. võrgustik on teose sisemise ühtsuse
alus. Nietzsche on öelnud irooniliselt: Wagner on meie aja suurim muusikaline miniaturist
(motiividest kasvab monumentaalne teos).
5. Juhtmotiiv (sks. Leutmotiv). (vt. ka eelnenu). Kuidas jõudis Wagner juhtmotiivini, juhtmotiivide
võrgustiku e. süsteemini(=muusikalise seosed juhtmotiivide vahel)?
Selle juurde viis teda tegelemine müüdiga ("Nibelungi.." ainestikuga hakkas tegelema 1848.) Müüt
on eepiline zanr, milles jutustatakse midagi, mis on olnud jam is tuleb ja miks kõik on nii jne.
(Müüdi valem võiks olla: ükskord oli nii ja on nii ikka ja jälle: müüti iseloomustab järelikult
tsüklilisus. Müüt puudutab asjade alguses saladust). Wagner kui teatrimees mõistis, et see, mida