Kogu ainetöö on sooritatud ja läbi katsetatud autori poolt. Edukaks ainetöö sooritamise eelduseks oli vajalik esmalt võrrelda erinevaid skeeme ja koguda mõtteid, kuidas neid realiseerida. Antud ainetöö teemaks on valitud raadiosageduslik segaja. Sellist teema valikut põhjendaksin antud teema konkreetsuse ja resultaadi arusaadava ning mõistetava rakendamise võimalusega. Raadiosegaja eesmärgiks on härida, takistada või segada raadiosignaali juhtmevabal teel. Töö lõpptulemusena peab seade olema suuteline takistama RF signaali valitud sagedusel. Üldise eesmärgina on vajalik saada skeemi põhjal seade tööle ja teha vajalikud mõõtmised. Peale skeemi valimist algab töö vajalike komponentide väljaotsimiseks ja nende tellimiseks. Järgnevalt tuleb veenduda komponentide õigsuses ning konstrueerida esialgne skeem maketil. Maketi töökindluses veendumise järel on ülesandeks joota vajalikud komponendid trükkplaadile.
järjestikku elektrilaenguid polariseeriva alalispinge U allikaga ja takistiga. Selles lülituses muutub koos mahtuvusega C kondensaatori laeng Q (vastavalt tuntud seosele Q=CU). Laengu muutusest põhjustatud elektrivool tekitab takistil membraani võnkumist järgiva pingelaengu. Juhtmevaba mikrofon Juhtmevaba mikrofon on, nagu nimigi viitab, mikrofon ilma kaablita, mis ühendaks mikrofoni otse helisalvestus- või võimendusseadme külge. Juhtmevabal mikrofonil, laialdasemalt tuntud kui raadiomikrofon, on mitmeid erinevaid standardeid, sagedusi ja signaaliedastuse tehnoloogiaid, mille abil asendatakse mikrofoni kaabel ja saadakse juhtmevaba mikrofon. Selline seade suudab signaale edastada näiteks läbi raadiolainete, kasutades UHF või VHF sagedusi, FM, AM või erinevaid digitaalseid modulatsioone. Mõned odavama hinnaklassi seadmed kasutavad infrapunakiirgust.