Väeliikide alusel jaguneb kaitsevägi kolmeks: Maavägi, Merevägi ja Õhuvägi. Kaitseliit on Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ning sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon. Kaitseliidu ülesanne on vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda. Kaitseliidul on üle Eesti 15 malevat ja nende tegevust reguleerib 4 juhtmalevat (Alutaguse, Harju, Pärnumaa, Tartu). Kaitseliidul on toetav eriorganisatsioon Naiskodukaitse, mis koondab isamaalisi ja teotahtelisi naisi. Naiskodukaitse liikmed läbivad baaskursuse ning spetsialiseeruvad niinimetatud toetavate struktuuride aladele, nagu näiteks side, toitlustamine, propaganda, meditsiin. Kaitseliidu noorteorganisatsioonid on Noored Kotkad ja Kodutütred, mis koondavad vastavalt noormehi ja neide. Noorkotkaste malevad ja Kodutütarde ringkonnad
28.aprillil 1992. aastal arvati Kaitseliit Eesti kaitsejõudude kooseisu. Kaitseliidu esmane struktuur pandi paika 1992 aasta 1.mail. Esialgses struktuuris oli ette nähtud 16 malevat, aga seoses Tartu ja Tartumaa malevate ühendamisega 1993.aastal vähenes malevate arv 15-le, mis on säilinud tänapäevani. 1999.aastal võttis Riigikogu vastu uue Kaitseliidu seaduse, mis korraldab kogu organisatsiooni tegevust. 2003. aastal otsustati ressurside paremaks kasutamiseks üles ehitada neli juhtmalevat, milleks olid Harju, Tartu, Pärnumaa ja Alutaguse malevad. Samal aastal korrastati ka malevate struktuure, nimelt viidi allüksuste nimetused vastavausse nende tegeliku suurusega. 90-ndatel kõikus kaitseliitlaste arv 7000-9000 vahel, esmakordselt ületas Kaitseliit 10000 liikme piiri 2005.aastal. 2008. aasta algul oli Kaitseliidus 10152 tegevliiget, 119 noorliiget ja 258 toetajaliiget.(M.Jürjo 2008, 20-21) 2009.aastal võeti vastu uus Kaitseliidu kodukord, mis selgitab paremini Kaitseliidu
annaabi.ee 
