Ajalooallikad ja eesmärgid
Tööjaotus käis soo ja vanuse järgi.
2.3 Vijelusmajanduse algus ja tsivilisatsiooni sünd. Põlluharimise ja karjakasvatuse algus.
Põlluharimine algas ja esimsed karioomad kodustati 9. Aastatuhandel eKr Lähis-Idas ehk
nn. Vijaka poolkuu alal. Metsarikkamates piirkondades levis eelkõige alepõllunduss
mets raiuti, põletati ja tuhk jäi väetiseks. Peamine maaharimisriist oli oli pikka aega kõikja
kõblas. Karjakasvatus võis alata siis, kui õpiti suunama metsikute karjade juhtloomi.
Varaseimad põlluharijate asulad. Põlluharimine võimaldas toita enam inimesi ja rahvaarsv
kasvas. Põlluharimine tingis paikse eluviisi. Tekkisid suured asulad. Levisid kivi
lihvimine ja puurimine. Alguse said riide kudumine ja savinõude valmistamine. Metallide
kasutuselevõtt. 4. Aastatuhandel eKr õpiti Lähis-Idas töötlema vase ja tina sulamit-
pronksi. Samal ajal leiutati ader ning mindi üle künnipõllundusele. Rauast esemete
valmistamine algas Lähis-Idas u. 1 300 a eKr